1.Eesti
individuaalsetel meistrivõistlustel
lubada meeste A-liigasse ehk
medalimängudele
reitingu järgi kas 16 või 24 paremat.
B-liigast
lisanduks kas 16 või 8 mängijat (kui reitingu järgi A-liigasse kuulujate
seas on loobujaid, siis vastavalt rohkem, et 32 täis saaks). A-liigas mängitaks
play-offi kõigi kohtade selgitamisega. Medaliliigas tekiks pinge, B-liigast
saaks hinnatud võistlus, tühje mänge jääks vähemaks.
1.1.
Meistrivõistluste paarismängudel saaksid osaleda vaid need mehed, kes A-liigasse
ehk medalimängudele pääsenud.
1.2.
Teine variant: sarnaselt soomlastega võiksime lubada A-liigasse näiteks
reitingu 50 paremat. Reitingu 51.-200. võiksid võistelda Eesti B-liiga
meistri medalitele (ka paarismängus) ja kõik ülejäänud C-liiga medalitele.
See süsteem oleks paljudele stiimul ning tooks rahvast lauatennise juurde.
2.Eesti
meeste võistkondlikel meistrivõistlustel
muuta süsteemi selliselt, et iga liiga viimane langeb välja ja iga liiga
(v.a. muidugi kõrgliiga) esimene tõuseb automaatselt, aga üleminekumängudele
lähevad iga liiga kuues ja seitsmes ning teine ja kolmas. See uuendus kiirendaks
võistkondade liikumist.
2.1.Luua
tuleks niinimetatud rahvaliiga,
kuhu võiks lasta piiramatu arvu kolmeliikmelisi meeskondi. Need võiksid
pidada kevaditi ühepäevase olümpiasüsteemis turniiri, mille esimene saaks
otse III liigasse, teine ja kolmas peaksid III liiga kuuenda ja seitsmendaga
üleminekuturniiri. See annaks mänguvõimaluse paljudele, kes seni liigade
jaoks küllalt head pole.
2.2.Võiks
uurida soomlastelt, kuidas neil ühe klubi mängijatel on lubatud väga piiratud
arvul matšides osaleda sama klubi kõrgemas või madalamas meeskonnas.
3.Laste
GP-de arv ei tohiks kasvada väga suureks
ja neil osalemine ei tohiks olla
peaaegu
kohustuslik. See käib paljudele klubidele rahakoti pihta.
3.1.Laste
GP-del võiks võistluspäeva lühendamiseks miinusringides mängida
“kolmest
parem”.
Lugupidamisega
Enn
Hallik,
LTK
Vint-90
president
Kõik ettepanekud selle kohta on teretulnud mailile pinksikeskus@hot.ee