Intervjuu Vallot Vainulaga.

Alustaks sellega,et kuidas sai Sinust lauatennisist?
Alustasin pinksiga kodus väikesel laual.Suure lauataga alustasin mängimist siis,kui olin kuue aastane.Esimesed löögiliigutused õpetas isa.

Mäletan,et korra Sinu pool kodus olles kohtusime väikesel laual.Kas mäletad,kes võitis?
Olen suhteliselt kindel,et sina võitsid,kuid alguses ma sain küll paar punkti.

Mis sai Sinu treeningutest edasi?
Kui tuli kooliminekuaeg,alustasin treeningutega.Ega meil palgalist treenerit ei olnud. Õpetajad olid vanemad mängijad.Esimene palgaline treener oli Anti Luigemaa, kes tänu Enn Halliku ja isa eestvedamisele sai Spordikoolis treeneriameti. Kuni keskkooli lõpuni oligi Anti meie treeneriks.

Treenisid siis põhiliselt Anti Luigemaaga ja arvan,et ka Urmas Kingaga?
Urmas on üks huvitav mees sellepoolest,et tema ei käi üldsegi trennis.Ta ainult võistleb ja üpris edukalt.
Suhteliselt palju mängisin aga Silja Kibenaga.Mõned partnerid olid veel,kuid põhiliseks treeningkaaslaseks oli ikkagi Anti Luigemaa.Kui ta treeneriks hakkas,siis kogus ta pidevalt mänguvormi ja oli esimestel aastatel minust natukene tugevam.Mina aga arenesin temaga mängides talle tasapisi järele.Viimased kaks keskkooliaastat läksid aga raskemaks,sest Anti läks treeneriameti kõrvalt tööle Urmas Kinga firmasse.Siis tuli sageli ette selliseid päevi,kus ta oli päevatööst niivõrd väsinud,et ta ei jaksanudki lauatennist mängida.Seetõttu läksin sageli koju mängimata.

Peale keskkooli tulid Tallinnasse.Mis siis muutus?
Pärnus olin harjunud käima kindlatel kellaaegadel trennis ja kuuluma treeningrühma.1996.a. Tallinnasse tulles kõik muutus.Tuli ise otsida mängukaaslast.Sattusin ühte gruppi Jüri Martini ja Andres Talvistega.Jüri oli siis tõusmas esinumbriks ja treeningud said jätkuda heal tasemel partneriga.
Minu noorteklassi parimaks tulemuseks jäi 8 hõbemedalit Eesti noorte meistrivõistlustelt.Viimasel kahel aastal jäin alla oma tulevasele konkurendile Jüri Martinile. Narvalastest ei teadnud siis veel keegi midagi.
Euroopa noorte meistrivõistlustel olen käinud vaid korra.See oli 1994.aastal.Vastastest keegi eriti seal silma ei jäänud.Samuti ei tunnetanud ma,et nende mängutase oleks kättesaamatu.Ma ei mõelnudki sellele.Ma mängisin lauatennist seepärast,et mulle lihtsalt meeldib see ala.Aasta hiljem ei osalenud ma rahalistel kaalutlustel,sest kõik kulud oleks tulnud perekonnal kinni maksta.Klubi mind siis ei toetanud.

Suur probleem on alati spordis olnud üleminek täiskasvanute klassi.Kuidas Sinul?
Eriti ei tundnud raskusi.1997.a. olin juba meeste koondise kandidaat.Vedas ka sellega,et pikka aega olid koondises Jaan Härms,sina,Elmo Kivits,Dmitri Lett.Nende aeg koondises hakkas otsa saama.Uus põlvkond oli peale surumas:Raini Tsäko,Jaanus Allikoja,Jüri Martin ja mina.Esimest korda pääsesin Eesti koondisesse 1998.a. EM-ile koos Igor Solopovi Jüri Martini ja Dmitri Mihhejeviga.

Kes on sulle spordis olnud eeskujuks?
Iidolit mul lauatennises ei ole.Meeldib aga J.O. Waldneri,Vladimir Samsonovi, Kalinos Kreanga,Zoran Primoraci.ja J.P.Gatieni mäng.

Treeneri tähtsus Sinu elus.
Isa oli harrastusmängija ja üritas kuidas oskas,kuid tema treeneri teadmistepagas ei olnud ju suur.Anti oli jällegi rohkem treeningpartner,kui treener.Seega olen põhiliselt iseõppija.Olen igalt mängijalt midagi huvitavat üritanud üle võtta.Ka kogu Tallinna aeg oli selline,et omapead Jüriga me mängisime.Kindlasti oleks mulle meeldinud,kui oleks treeneri abi olnud olemas.Isapoolset survet ei ole mul kunagi olnud.Käisin ka väiksena ise hea meelega trennis.

Oled nüüd Rootsis Köpingi Rahvusvahelises Lauatennisekoolis ja mängid kohaliku klubi eest Rootsi kõrgliigas.Kuidas läheb?
Mulle Rootsis elamine ja treenimine sobib.Hea on keskenduda ainult lauatennisele.Algul arvasin küll,et ära tüütab,kuid huvitav on.Kui Tallinnas mängisin keskmiselt 1,5 tundi päevas,siis Rootsis treenisin kolm ja rohkemgi tundi päevas.Algul tundus,et vorm paraneb ja enesetunne on väga hea,kuid mingil hetkel tekkis tüdimus.Ei olnud enam mõtet trennis käia.Mõni aeg enne Eesti meistrivõistlusi harjusin selle rütmiga ära ja teine poolaasta oli juba palju parem tunne.Teine hooaeg on nüüd palju lihtsam ja ma olen rahul,et ma saan seal treenida.

Kuidas rahalise poole pealt on?Kas makstakse hästi?
Minu puhul on nii,et klubi poolt on elamine,söömine ja ka võistlusmaksud tasutakse.Raha ma ei saa..Algul lubati klubi poolt otsida mulle töökoht,kuid nüüd on juba pool aastat möödas,kuid midagi pakutud ei ole.Mul oli peale Rootsi kõrgliigat veel paar pakkumist,mis olid rahaliselt soodsamad,kuid Rootsi valisin seepärast,et see oli sportlikult tasemelt kõige tugevam.Otsisin uut väljakutset.Otsisin investeeringut tulevikku ja usun,et järgmistel hooaegadel olen tugevam ja saan näiteks Saksamaale minekul rohkem raha küsida.Usun,et tegin arengumõttes õige valiku.

Kuidas läheb Rootsi kõrgliigas?
Läheb nii nagu arvasin.Meie võistkond on uustulnuk.Jagame hetkel viimast kohta.Ühe viigi oleme saanud.Olen võistkonna teine number ja seetõttu vastased on väga tugevad.Igas võistkonnas on üks hiinlane või korealane.Mitmes võistkonnas on ka teine mängija maailma reitingus saja piirimail.Seega on vastased väga tugevad.
Tulemustega olen rahul.Olen saanud ühe võidu ja seitse kaotust.Setivõite on aga piisavalt.Seis ei ole hull.Kaotatud kohtumistes on olnud tasavägiseid mänge,mis annab enesekindlust.Praegu on mul leping üheks hooajaks.

Sa lõpetasid lauatennise kõrvalt ka kõrgkooli.Mis saab edasi?
Lõpetasin sel aastal Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna.Edasi selle erialaga vähemalt praegu ei saa midagi.Plaan on mängida veel paar aastat lauatennist.Mis antud erialasse puutub,siis saan praktiseerida suvel isa firmas.Praegu aga keskendun veel lauatennisele.

Kas treeneriamet köidab?
Praegu ei oska selle kohta midagi öelda.Tänasel päeval ei tea.Ehk kuu aja pärast on asi selgem.Köpingi Rahvusvahelisest koolist lahkus treener Benone Gregore (suundus USA-sse).Praegu töötab treenerina lätlane Viktors Tolkatsev.Kool on raskustes,sest peale paljude maade Euroopa Liitu astumist kadus ära umbes 80 % finantsidest.Praeguseks on juhtkond leidnud muid vahendeid ja antud hetkel otsitakse mängijaid,kes oleksid nõus oma kuludega selles koolis õppima.Kuu aega selles keskuses õppimist ja treenimist maksab täna 10 000 SEK-i (umbes 17 000 EEK-i).Muutused on aga tulemas,sest Viktors Tolkatsevs on käinud ennast pakkumas Helsingis,kuhu otsitakse treenerit.Teada on,et alates 1.detsembrist või hiljemalt 1.jaanuarist 2005.a. siirdub ta tööle Helsingis avatavasse treeningkeskusesse.Seega jääb treenerikoht Köpingis vakantseks ja kuna klubi ei ole mulle juba pool aastat lubatud töökohta leidnud,on võimalik,et klubi ise palkab minu treeneriks.See annaks mulle võimaluse pidevalt Rootsis viibida.Praegu pean iga kolme kuu tagant seaduse järgi Rootsist ära käima.Suhteliselt suure tõenäosusega on variant,et minust saabki klubi järmine treener.

Olla treener Köpingi Rahvusvahelises Lauatennisekoolis ei ole kerge.Treeneritöö kogemused sul ju praktiliselt puuduvad.Kas saad hakkama?
Treeneritöö kogemused on mul suhteliselt väikesed.Samas on praegu ehk soodne aeg,sest seal on  ainult kaks mängijat Ukrainast.Klubi juhtkond loodab arvukuse taastada  läbi erinevate projektide. Lisaks loodetakse saabuvat mitmeid mängijaid,kes finatseerivad endid ise.Suurema pundiga oleks algul tõesti raskem hakkama saada.Praegu on tõepoolest nii,et need kaks ukrainlannat ei taha eriti trenni teha,sest kaua sa ikka omavahel mängid.Ma näen siin mitut lahendust.Tegelikult ei pea nad mängima ainult omavahel,sest Köpingis asub ka Rootsi Lauatenniseliidu treeningkeskus ja kõik hommikused treeningud toimuvad selle keskusega koos.Viis korda nädalas saaksid nad seega nendega treenida.
Teiseks on peale Viktors Tolkatsovi treeneriks asumist Köpingi klubis toimunud mingi lõhenemine,kus keskusel on üks treener (Tolkatsev) ja kõrgliiga meeskonnal  oma rootslasest treener.Ühistreeninguid enam ei toimu,sest meeskond treenib omaette.Ukrainlannadele näen seega lahenduseks treeninguid hommikuti Rootsi koondisega ja ehk vahetevahel ka meie meeskonnaga.Lisaks ei tohiks olla probleemiks rääkida Rootsi koondise treeneritega,et nad saaksid sagedamini treenida koos nendega.See on lihtsalt läbirääkimiste küsimus.Mina ei tea,miks Tolkatsev sellega ei tegele.

Mainisid mänguvõimalust Rootsi koondislastega,kes samuti ju Köpingis elavad.Kasutad sa ise agaralt seda võimalust?
Ei kasuta agaralt.Ehk korra-kaks nädalas.Treening algab hommikuti kell 7.45.Treeningud on neil väga head ja treenerid on tasemel.Harjutatakse tõsiselt.Kui läheksin 7.45.trenni,siis jääks mul palju vaba aega,millega ei oska midagi peale hakata.Ma võin samahästi alustada kell 10.00.

Mis arvad Eesti koondisest ja treeneriametist?
Ma olen nüüd palju olnud eemal ja olen kuulnud igasuguseid jutte.Näiteks seda,et Sergei Petrov on koondise treenerikohalt tagasi astumas.Kui ta jätkaks treenerina, siis arvan,et treenerikohalt oleks asi korras.Meil ei ole tükk aega olnud nii head treenerit.Asi jääb nähtavasti raha taha.Meil on endiselt nii,et treener peab oma tööd tegema fanatismist.

Mida arvad treeningkeskusest Eestis?
Treeningkeskused kindlasti võiksid töötada.Lätlaste minikeskuses olen käinud.Lätlased on mind palganud sparringpartneriks, et paremini valmistuda Euroopa noorte meistrivõistlusteks.Ka meil oleks vaja keskuseid luua,kus saaks süstematiseerida treeninguid.Praegu näen võimalust keskusele Narvas.Paraku on seal probleemid, millega ma hästi kursis ei ole.Ma ei ole Narva treeneritega nendel teemadel kunagi rääkinud.Kui luua uus treeningkeskus,oleks parim koht Tallinn.Täna võib ütelda,et tugevaks mängijaks saamiseks tuleb küll otsida välisklubi.

Nüüd lähed tagasi Rootsi.Kauaks?
Võistlushooaeg lõpeb 18.veebruaril.Edasine sõltub treenerikohast.Kui seda ei saa,siis ehk jään hooaja lõpuni sinna harjutama.Mängijana jätkan mõned aastad kindlasti.Treeneritööle suundumine sõltub võimalustest.Alustaksin Köpingist. Tänapäeval on ju võimalusi palju.Kui siin ei meeldi saab minna mujale.Võibolla treeneriamet ei meeldi nii palju,kui mängijana võistelda.Seda ei saa aga enne teada,kui olen seda ametit proovinud.

Kümme Eesti meistritiitlit on võidetud.Kas peale Rootsis harjutamist hakkab neid järjest juurde "kukkuma"?
"Kukkuma" neid küll ei hakka.Ega tiitlid kergelt ei tule.Kolm on korraga võimalik võita.Pealegi on Eestis paarismängud vähe harrastatavad mänguliigid,kus on lihtne libastuda.Minu jaoks on oluline Eesti üksikmängu meistritiitel.

Tänan inervjuu eest ja soovin Sulle Rootsis kordaminekuid ja kõikide soovide täitumist.
Tänan.



Rein Lindmäe , 09.11.2004.a.