Intervjuu Vallot Vainulaga.
Alustaks sellega,et kuidas sai Sinust
lauatennisist?
Alustasin pinksiga kodus väikesel laual.Suure lauataga alustasin
mängimist siis,kui olin kuue aastane.Esimesed löögiliigutused
õpetas isa.
Mäletan,et korra Sinu pool kodus
olles kohtusime väikesel laual.Kas mäletad,kes võitis?
Olen suhteliselt kindel,et sina võitsid,kuid alguses ma sain küll
paar punkti.
Mis sai Sinu treeningutest edasi?
Kui tuli kooliminekuaeg,alustasin treeningutega.Ega meil palgalist treenerit
ei olnud. Õpetajad olid vanemad mängijad.Esimene palgaline treener
oli Anti Luigemaa, kes tänu Enn Halliku ja isa eestvedamisele sai Spordikoolis
treeneriameti. Kuni keskkooli lõpuni oligi Anti meie treeneriks.
Treenisid siis põhiliselt Anti
Luigemaaga ja arvan,et ka Urmas Kingaga?
Urmas on üks huvitav mees sellepoolest,et tema ei käi üldsegi
trennis.Ta ainult võistleb ja üpris edukalt.
Suhteliselt palju mängisin aga Silja Kibenaga.Mõned partnerid
olid veel,kuid põhiliseks treeningkaaslaseks oli ikkagi Anti Luigemaa.Kui
ta treeneriks hakkas,siis kogus ta pidevalt mänguvormi ja oli esimestel
aastatel minust natukene tugevam.Mina aga arenesin temaga mängides talle
tasapisi järele.Viimased kaks keskkooliaastat läksid aga raskemaks,sest
Anti läks treeneriameti kõrvalt tööle Urmas Kinga
firmasse.Siis tuli sageli ette selliseid päevi,kus ta oli päevatööst
niivõrd väsinud,et ta ei jaksanudki lauatennist mängida.Seetõttu
läksin sageli koju mängimata.
Peale keskkooli tulid Tallinnasse.Mis
siis muutus?
Pärnus olin harjunud käima kindlatel kellaaegadel trennis ja
kuuluma treeningrühma.1996.a. Tallinnasse tulles kõik muutus.Tuli
ise otsida mängukaaslast.Sattusin ühte gruppi Jüri Martini
ja Andres Talvistega.Jüri oli siis tõusmas esinumbriks ja treeningud
said jätkuda heal tasemel partneriga.
Minu noorteklassi parimaks tulemuseks jäi 8 hõbemedalit Eesti
noorte meistrivõistlustelt.Viimasel kahel aastal jäin alla oma
tulevasele konkurendile Jüri Martinile. Narvalastest ei teadnud siis
veel keegi midagi.
Euroopa noorte meistrivõistlustel olen käinud vaid korra.See
oli 1994.aastal.Vastastest keegi eriti seal silma ei jäänud.Samuti
ei tunnetanud ma,et nende mängutase oleks kättesaamatu.Ma ei mõelnudki
sellele.Ma mängisin lauatennist seepärast,et mulle lihtsalt meeldib
see ala.Aasta hiljem ei osalenud ma rahalistel kaalutlustel,sest kõik
kulud oleks tulnud perekonnal kinni maksta.Klubi mind siis ei toetanud.
Suur probleem on alati spordis olnud
üleminek täiskasvanute klassi.Kuidas Sinul?
Eriti ei tundnud raskusi.1997.a. olin juba meeste koondise kandidaat.Vedas
ka sellega,et pikka aega olid koondises Jaan Härms,sina,Elmo Kivits,Dmitri
Lett.Nende aeg koondises hakkas otsa saama.Uus põlvkond oli peale
surumas:Raini Tsäko,Jaanus Allikoja,Jüri Martin ja mina.Esimest
korda pääsesin Eesti koondisesse 1998.a. EM-ile koos Igor Solopovi
Jüri Martini ja Dmitri Mihhejeviga.
Kes on sulle spordis olnud eeskujuks?
Iidolit mul lauatennises ei ole.Meeldib aga J.O. Waldneri,Vladimir Samsonovi,
Kalinos Kreanga,Zoran Primoraci.ja J.P.Gatieni mäng.
Treeneri tähtsus Sinu elus.
Isa oli harrastusmängija ja üritas kuidas oskas,kuid tema treeneri
teadmistepagas ei olnud ju suur.Anti oli jällegi rohkem treeningpartner,kui
treener.Seega olen põhiliselt iseõppija.Olen igalt mängijalt
midagi huvitavat üritanud üle võtta.Ka kogu Tallinna aeg
oli selline,et omapead Jüriga me mängisime.Kindlasti oleks mulle
meeldinud,kui oleks treeneri abi olnud olemas.Isapoolset survet ei ole mul
kunagi olnud.Käisin ka väiksena ise hea meelega trennis.
Oled nüüd Rootsis Köpingi
Rahvusvahelises Lauatennisekoolis ja mängid kohaliku klubi eest Rootsi
kõrgliigas.Kuidas läheb?
Mulle Rootsis elamine ja treenimine sobib.Hea on keskenduda ainult lauatennisele.Algul
arvasin küll,et ära tüütab,kuid huvitav on.Kui Tallinnas
mängisin keskmiselt 1,5 tundi päevas,siis Rootsis treenisin kolm
ja rohkemgi tundi päevas.Algul tundus,et vorm paraneb ja enesetunne
on väga hea,kuid mingil hetkel tekkis tüdimus.Ei olnud enam mõtet
trennis käia.Mõni aeg enne Eesti meistrivõistlusi harjusin
selle rütmiga ära ja teine poolaasta oli juba palju parem tunne.Teine
hooaeg on nüüd palju lihtsam ja ma olen rahul,et ma saan seal treenida.
Kuidas rahalise poole pealt on?Kas makstakse
hästi?
Minu puhul on nii,et klubi poolt on elamine,söömine ja ka võistlusmaksud
tasutakse.Raha ma ei saa..Algul lubati klubi poolt otsida mulle töökoht,kuid
nüüd on juba pool aastat möödas,kuid midagi pakutud ei
ole.Mul oli peale Rootsi kõrgliigat veel paar pakkumist,mis olid rahaliselt
soodsamad,kuid Rootsi valisin seepärast,et see oli sportlikult tasemelt
kõige tugevam.Otsisin uut väljakutset.Otsisin investeeringut
tulevikku ja usun,et järgmistel hooaegadel olen tugevam ja saan näiteks
Saksamaale minekul rohkem raha küsida.Usun,et tegin arengumõttes
õige valiku.
Kuidas läheb Rootsi kõrgliigas?
Läheb nii nagu arvasin.Meie võistkond on uustulnuk.Jagame
hetkel viimast kohta.Ühe viigi oleme saanud.Olen võistkonna
teine number ja seetõttu vastased on väga tugevad.Igas võistkonnas
on üks hiinlane või korealane.Mitmes võistkonnas on ka
teine mängija maailma reitingus saja piirimail.Seega on vastased väga
tugevad.
Tulemustega olen rahul.Olen saanud ühe võidu ja seitse kaotust.Setivõite
on aga piisavalt.Seis ei ole hull.Kaotatud kohtumistes on olnud tasavägiseid
mänge,mis annab enesekindlust.Praegu on mul leping üheks hooajaks.
Sa lõpetasid lauatennise kõrvalt
ka kõrgkooli.Mis saab edasi?
Lõpetasin sel aastal Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna.Edasi
selle erialaga vähemalt praegu ei saa midagi.Plaan on mängida
veel paar aastat lauatennist.Mis antud erialasse puutub,siis saan praktiseerida
suvel isa firmas.Praegu aga keskendun veel lauatennisele.
Kas treeneriamet köidab?
Praegu ei oska selle kohta midagi öelda.Tänasel päeval
ei tea.Ehk kuu aja pärast on asi selgem.Köpingi Rahvusvahelisest
koolist lahkus treener Benone Gregore (suundus USA-sse).Praegu töötab
treenerina lätlane Viktors Tolkatsev.Kool on raskustes,sest peale paljude
maade Euroopa Liitu astumist kadus ära umbes 80 % finantsidest.Praeguseks
on juhtkond leidnud muid vahendeid ja antud hetkel otsitakse mängijaid,kes
oleksid nõus oma kuludega selles koolis õppima.Kuu aega selles
keskuses õppimist ja treenimist maksab täna 10 000 SEK-i (umbes
17 000 EEK-i).Muutused on aga tulemas,sest Viktors Tolkatsevs on käinud
ennast pakkumas Helsingis,kuhu otsitakse treenerit.Teada on,et alates 1.detsembrist
või hiljemalt 1.jaanuarist 2005.a. siirdub ta tööle Helsingis
avatavasse treeningkeskusesse.Seega jääb treenerikoht Köpingis
vakantseks ja kuna klubi ei ole mulle juba pool aastat lubatud töökohta
leidnud,on võimalik,et klubi ise palkab minu treeneriks.See annaks
mulle võimaluse pidevalt Rootsis viibida.Praegu pean iga kolme kuu
tagant seaduse järgi Rootsist ära käima.Suhteliselt suure
tõenäosusega on variant,et minust saabki klubi järmine treener.
Olla treener Köpingi Rahvusvahelises
Lauatennisekoolis ei ole kerge.Treeneritöö kogemused sul ju praktiliselt
puuduvad.Kas saad hakkama?
Treeneritöö kogemused on mul suhteliselt väikesed.Samas
on praegu ehk soodne aeg,sest seal on ainult kaks mängijat Ukrainast.Klubi
juhtkond loodab arvukuse taastada läbi erinevate projektide. Lisaks
loodetakse saabuvat mitmeid mängijaid,kes finatseerivad endid ise.Suurema
pundiga oleks algul tõesti raskem hakkama saada.Praegu on tõepoolest
nii,et need kaks ukrainlannat ei taha eriti trenni teha,sest kaua sa ikka
omavahel mängid.Ma näen siin mitut lahendust.Tegelikult ei pea
nad mängima ainult omavahel,sest Köpingis asub ka Rootsi Lauatenniseliidu
treeningkeskus ja kõik hommikused treeningud toimuvad selle keskusega
koos.Viis korda nädalas saaksid nad seega nendega treenida.
Teiseks on peale Viktors Tolkatsovi treeneriks asumist Köpingi klubis
toimunud mingi lõhenemine,kus keskusel on üks treener (Tolkatsev)
ja kõrgliiga meeskonnal oma rootslasest treener.Ühistreeninguid
enam ei toimu,sest meeskond treenib omaette.Ukrainlannadele näen seega
lahenduseks treeninguid hommikuti Rootsi koondisega ja ehk vahetevahel ka
meie meeskonnaga.Lisaks ei tohiks olla probleemiks rääkida Rootsi
koondise treeneritega,et nad saaksid sagedamini treenida koos nendega.See
on lihtsalt läbirääkimiste küsimus.Mina ei tea,miks Tolkatsev
sellega ei tegele.
Mainisid mänguvõimalust Rootsi
koondislastega,kes samuti ju Köpingis elavad.Kasutad sa ise agaralt
seda võimalust?
Ei kasuta agaralt.Ehk korra-kaks nädalas.Treening algab hommikuti
kell 7.45.Treeningud on neil väga head ja treenerid on tasemel.Harjutatakse
tõsiselt.Kui läheksin 7.45.trenni,siis jääks mul palju
vaba aega,millega ei oska midagi peale hakata.Ma võin samahästi
alustada kell 10.00.
Mis arvad Eesti koondisest ja treeneriametist?
Ma olen nüüd palju olnud eemal ja olen kuulnud igasuguseid jutte.Näiteks
seda,et Sergei Petrov on koondise treenerikohalt tagasi astumas.Kui ta jätkaks
treenerina, siis arvan,et treenerikohalt oleks asi korras.Meil ei ole tükk
aega olnud nii head treenerit.Asi jääb nähtavasti raha taha.Meil
on endiselt nii,et treener peab oma tööd tegema fanatismist.
Mida arvad treeningkeskusest Eestis?
Treeningkeskused kindlasti võiksid töötada.Lätlaste
minikeskuses olen käinud.Lätlased on mind palganud sparringpartneriks,
et paremini valmistuda Euroopa noorte meistrivõistlusteks.Ka meil
oleks vaja keskuseid luua,kus saaks süstematiseerida treeninguid.Praegu
näen võimalust keskusele Narvas.Paraku on seal probleemid, millega
ma hästi kursis ei ole.Ma ei ole Narva treeneritega nendel teemadel
kunagi rääkinud.Kui luua uus treeningkeskus,oleks parim koht Tallinn.Täna
võib ütelda,et tugevaks mängijaks saamiseks tuleb küll
otsida välisklubi.
Nüüd lähed tagasi Rootsi.Kauaks?
Võistlushooaeg lõpeb 18.veebruaril.Edasine sõltub
treenerikohast.Kui seda ei saa,siis
ehk jään hooaja lõpuni sinna harjutama.Mängijana jätkan
mõned aastad kindlasti.Treeneritööle suundumine sõltub
võimalustest.Alustaksin Köpingist. Tänapäeval on ju
võimalusi palju.Kui siin ei meeldi saab minna mujale.Võibolla
treeneriamet ei meeldi nii palju,kui mängijana võistelda.Seda
ei saa aga enne teada,kui olen seda ametit proovinud.
Kümme Eesti meistritiitlit on võidetud.Kas
peale Rootsis harjutamist hakkab neid järjest juurde "kukkuma"?
"Kukkuma" neid küll ei hakka.Ega tiitlid kergelt ei tule.Kolm on
korraga võimalik võita.Pealegi on Eestis paarismängud
vähe harrastatavad mänguliigid,kus on lihtne libastuda.Minu jaoks
on oluline Eesti üksikmängu meistritiitel.
Tänan inervjuu eest ja soovin Sulle
Rootsis kordaminekuid ja kõikide soovide täitumist.
Tänan.
Rein Lindmäe , 09.11.2004.a.