Intervjuu Aleksander Smirnoviga!


See intervjuu valitseva Eesti meistriga sai tehtud pühapäeval peale Haapsalus lõppenud Balteco GP järjekordset etappi,kus Aleksander pidi finaalis tunnistama meie koondise treeneri Sergei Petrovi selget paremust.Siiski võiks teist kohta pidada rahuldavaks,arvestades tema tänaseid treenimisvõimalusi ja treeningparnerit.
Meie lehekülje pidevad lugejad on kursis Narva lauatennise probleemidega.Sellesse sasipuntrasse sattus ka Aleksander.Kes on süüdi,kas treenerid või mängijad?Sellele küsimusele vastuse saamine ei ole kerge,sest mõlema poole arvamused on vasturääkivad.See jutt ei pretendeeri sellele probleemile lahenduse otsimist,vaid näitab ühe poole arvamust.Tõde on nähtavasti kusagil vahepeal.

Meie jutuajamine toimus vene keeles.Aleksander saab küll eesti keelest aru,kuid soovis vastata siiski oma emakeeles.

Aleksander,luba sind kõigepealt õnnitleda.Paar päeva tagasi otsustas Eesti Lauatenniseliit tunnistada sind aasta parimaks mees- ja noorlauatennisistiks.Kas see valik üllatas sind?
Tänan.Kui järele mõelda,siis eks see nii pidigi olema.Minu tulemused eelmisel hooajal olid lihtsalt kõigist meie meestest paremad.

Kuna oled Eesti parim,siis tuleks kõigepealt alustada sinu sporditee algusest.Paljudele noortele oled sa loodetavasti eeskujuks.Kuidas sa sattusid lauatennisesse?
Alustasin 1992.a.kui minu vanemad tõid mind lauatennisesaali.Minu esimene treener oli Andres Metssalu.See ala hakkas mulle kohe meeldima.Siis aga vahetus treener,sest Andres ei saanud läbi Roman Vassiljeviga ja lahkus Pärnu.Sellest grupist on lauatennise juurde jäänud veel ainult Marina Morozova.Tema läks aga Metssalu juurest ära juba varem.

Millised olid esimesed võidud?
Esimene edu tuli 1996.a.,kui Andres Metssalu käe all harjutades tulin Eesti "C" klassi noortemeistriks.Mäletan seda hästi,sest see juhtus just Andrese sünnipäeval 20.01.1996.aastal.Peale seda lahkuski Andres Narvast ja ma jätkasin Roman Vassiljevi treeningrühmas.Mida vanemaks sain,seda paremaid tulemusi hakkasin saavutama.

Kas tippujõudmine on raske või tuli see sinule erilise vaevata?
Selleks on vaja teha palju rasket tööd.Ja mitte ainult füüsilist vaid ka psühholoogilist.Vahepeal oli mul raske periood.Suhted treeneriga olid täiesti sassis.Mul aga vedas Rootsiga.Nimelt sain aasta aega Köpingi koolis õppida.See aasta oli suurepärane.Tugevatele treeningutele lisaks toimus kord nädalas ka psühholoogia tund,mis aitas mind väga peale sekeldusi Narvas.

Oled juba vihjanud konfliktile Narvas.Räägi palun sellest oma versioon.
Aprillis 2003.a. ei lubanud Roman Vassiljev mind enam saali treeningutele.Põhjus olevat minu  sihilikult kaotatud mäng Viljandi Sakala vastu nii Jaanus Allikojale,kui ka Dmitri Mihhejevile.Tegelikult ma spetsiaalselt ei kaotanud.Ütleksin,et ma ei mänginud tõsiselt.Siiski olen ma ühe korra sihilikult kaotanud.See juhtus Balti noorte TOP-10 võistlusel meie kodusaalis Narvas.Siis sain võistluste keskel treener Roman Vassiljevilt käsu kaotada Andrei Sirelile,kes tänu sellele tuli esimeseks.Hiljem selgus aga,et oleksin ise võidu korral võitja olnud.Sellest oli väga kahju ja siit võib samuti otsida meie lahkhelide algust.
Teine treenerite väide,et Itaalias Courmayeur´is olin banketil purjus ja suitsetasin,ei vasta ka täielikult tõele.Suitsetasin küll,kuid purjus ma ei olnud.Tõsi,veini olin joonud.
See väide,et nooremate treeningkaaslaste juuresolekul ebatsensuurseid väljendeid kasutan,seda süüdistust ei ole minule esitatud.Seda ma kuulsin Metssalu käest ja kinnitan,et see samuti ei vasta tõele.
Miks konflikt tekkis?Tean,et Roman Vassiljevi lemmik ei ole ma kunagi olnud.See,et ma vahetevahel Andrei Sirelit võistlustel võitsin,treenerile ei meeldinud.Pailaps ei ole ma ka muidugi olnud.Kõige teravam konflikt oli meil Lätis,kus ma aga treeneril end lüüa ei lasknud,kuigi ta seda üritas.Ise arvan,et see vihastas treenerit kõige rohkem.Meievahelist konflikti protsentidesse arvestades paneksin süü treenerile 65 % / 35% vastu.Andeks olen treenerilt oma mäletamist mööda palunud üks kord.Siis viskasin vihahoos reketi päris kaugele.Rohkem ei ole andeks palunud,sest tean- see enam ei aita.

Edasi järgnes juba klubi vahetus,sest takistusi selleks sinule ei tehtud.Otse vastupidi,Narva tahtis sinust lahti saada.
Jah,nii see tõepoolest oli.Klubivahetus oli vältimatu.Pakkumised olid Pärnust,Aserist ja Tallinnast.Valisin Pärnu,sest nende pakkumine oli kõige parem.Siiamaani on nad oma lubadusi ka täitnud ja seega olen rahul.

Suurem probleem on ju treeningutega,sest elad ju Narvas edasi.Kuidas see on lahenenud?
Eesti Lauatenniseliit eraldas mulle laua ja käin 4 korda nädalas harjutamas "Energeetik" Spordikooli saalis.Suurem probleem on siiski treeningpartneritega.Siiani olen leidnud ainult ühe kaaslase M.Koltsovi (Eesti edetabelis nr. 73).Tema on nõus peale oma põhitreeningut tulema veel ka hiljem õhtul minuga mängima.Teised ei ole veel aega leidnud,sest nendel on kohustus käia vähemalt kolm korda nädalas oma trennis.Siiski on lubanud korra nädalas aega leida Andrei Sirel ja Tatjana Timohhina. Siiamaani olen aga treeninud alates oktoobrist 3-4 korda nädalas ainult Koltsoviga.Suvel ei treeninud ma üldse,sest saali ju ei lubatud.

Esimene võistlus peale konflikti "lahenemist" oli Viimsis Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniir.Kas jäid mänguga rahule?
Kogu turniiri ajal tundsin ebakindlust.Oli selline tunne,et settide lõpus jäi millestki puudu.Mängimine peale Rootsit ja nüüd-need on kaks täiesti erinevat asja.Mingit kindlustunnet ei olnud ja oma mänguga ma loomulikult ei saanud rahule jääda.

Kuidas edasi?
Käin mängimas Rootsis,kus meie võistkond mängib II divisioonis.Ülesandeks on järgmiseks hooajaks pääseda I divisiooni.Siiani on minu võitude-kaotuste suhe 8-4.Ühe mängu kaotasin Andrei Sirelile.Kolm ülejäänud kaotust on aga halvad.Hea treenituse korral oleksin need mängud kindlasti võitnud.Klubi on minuga igati rahul.Samuti on nad minu praegustest treeningprobleemidest teadlikud ja püüavad mind igati aidata.Reketikummide ja pallidega mul mingit probleemi ei ole,sest saan neid piiramatul arvul.Järgmisel nädalavahetusel toimub järgmine mängudevoor.Ja nii neli korda hooaja jooksul.Ängby Internationalile jäin ülesandmisega hiljaks,kuid Safir Youth Tournamendile veebruaris plaanin minna.Põhiülesandeks jääb siiski tugevamate treeningpartnerite leidmine Narvas,sest vajan intensiivsemaid treeninguid.
Poolteist aastat on veel Narva koolis õppida.Seejärel tulen vist Tallinnasse.Kui kutsutakse,olen aga valmis minema ka Rootsi õppima ja treenima.Õppimist jätkan aga kindlasti,sest pean haridust väga oluliseks.

Oled loodetavasti esimestest raskustest üle saamas.Kas on peas keerlenud ka loobumismõtteid?
Loobumismõtteid ei ole mul kunagi olnud.Olen läinud vihasemaks.Üritan kõigile näidata,et olen endiselt tugev.

Kes on sinu parimad sõbrad?
Lapsepõlvest saadik on heaks kaaslaseks Andrei Sirel ja üks endine mängija,kes peale Metssalu lahkumist aga mängimise lõpetas.Tema nini ei ütle kellelegi midagi.

Millised on sinu sportlikud eesmärgid?
Alustuseks tahaksin jõuda maailmas kahesaja hulka.Tean,et Narvas elades ja treenides see ei ole saavutatav.Eks kahe aasta pärast ole näha,kus jätkan.Unelm oleks pääseda Saksamaale.Seal on väga tugev klubide sari.


Rein Lindmäe,10.11.2003.a.