See väide on tõestatud teadlaste poolt.

On ju teada, et pinksipalli kiirus on suur ja inimese reageerimisvõimel on piirid. Palli kiiruse vähendamiseks muutis ITTF aastaid tagasi palli diameetri suuremaks, sooviga vähendada palli lennukiirust. Seda aga ei juhtunud. Sest reketikummide tootjad lasid välja kiiremad kummid. Ja endiselt on mängijatel ainus võimalus tippu trügida parandada oma reaktsioonikiirust.

Kui kiiresti siis lendavad pallid?

Sulgpall - 340 km/h (mõningate allikate andmel ka üle 400 km/h).
Golfipall- 326 km/h
Tennisepall-249 km/h
Squashipall- 230 km/h
Lauatennisepall-180 km/h
Jalgpall- 140 km/h
Käsipall- 120 km/h

Miks siis peetakse ikkagi lauatennist maailma kiireimaks mänguks?  Aga põhjus on selles, et mängijate kaugus üksteisest on nendel spordialadel erinev. Kui näiteks tennises on mängijad teineteisest paarikümne meetri kaugusel, siis lauatennisistid on sageli üksteisest vaid 3 meetri ulatuses. Reageerimisvõime peab seega olema tohutu.

Omast kogemusest võin seda vaid kinnitada. Nimelt olen kokku puutunud meil suhteliselt uue spordiala reketloniga, mis koosneb lauatennisest, sulgpallist, squashist ja tennisest. Enamus selle spordialaga tegelejad peavad just lauatennist kõige keerulisemaks ja seda vaatamata sellele, et kõiki alasid mängitakse reketitega. Raskusi tekitavad lauatennises just vindid, nendest arusaamine ja suur palli kiirus. Otsustamiseks jääb liiga vähe aega.Peab ju sekundikümnendike jooksul aru saama, milline vint pallile on antud ja kuidas suure kiirusega saabuvat palli tõrjuda.

Profid jõuavad sekundis palli lüüa koguni 3 korda ja pallile suudetakse anda selline vint, et see võib sekundis teha isegi 50 pööret!

Kuid ka füüsiline ettevalmistus peab tippmängijal olema tugev. On välja toodud, et lauatennisist sooritab ühe võistlusmängu jooksul 300-1300 lööki. Ja kui arvestada, et pea iga löögi ajal mängija läbib vahemaa 0,5-1,5 meetrini, siis juba ainult ühe seti jooksul on vaja liikuda kuni 2 km! Sette koguneb aga mitu ja ka mänge on tavaliselt päevas 3-5. Kokku saame seega uskumatult suured arvud. Ja et koormused on väga suured, oligi põhjuseks, miks ITTF on maailmameistrivõistlustel võistkondliku ja individuaalturniiri viinud eri aegadele. Sest sageli kustusid üksikmämgudes võistkondlikul turniiril edukalt mänginud pinksistid ning tiitlivõidu saavutasid puhanud sportlased. Sama on märgata Euroopa meistrivõistlustel, kus eriti naismängijad individuaalturniirist hoopiski loobuvad, andes endast kõik võistkondlikul turniiril.

Seega on lauatennises keskendumine võimalik lühiajaliselt. Tähtsad ja pingsad mängud kurnavad mängijaid ja nende reaktsioonivõime väheneb.

Kõike kokku võttes võibki lauatennist pidada maailma kiireimaks spordialaks.

Rein Lindmäe