Nädalavahetusel toimunud Eesti meistrivõistlused üllatusi ei toonud.

Üksikmängude finaliste ei olnud asjatundjatel raske ette arvata. Neljandat aastat järjest kohtusid meestest finaalis Aleksander Smirnov ja Vallot Vainula. Kui lisada, et naiste üksikmängu finalistid Tatjana Tśistjakova ja Karin Lindmäe kohtusid omavahel finaalis juba kuuendat aastat järjest, siis tekib küsimus, kuhu jäävad meie noored.

Meeste üksikmäng.

Tiitlikaitsja Aleksander Smirnov saabus kohale otse Hispaaniast, kus ta esindab kohalikku klubi tugevuselt nende teises liigas. Tema finaalivastane Vallot Vainula pallib aga Saksamaal tugevuselt kolmandas liigas. Vahe on selles, et kui Alex elab ja harjutab Hispaanias, siis Vallot resideerub Eestis, kus temale võrdseid treeningpartnereid pole ning käib Saksamaal vaid mängudel. Seega oli huvitav vaadata, kui suure ülekaaluga Alex seekord finaali võidab. Allakirjutanule tundus, et ega Vallot ei uskunud ka ise eriti oma võiduvõimalustesse, sest seda oli selgelt näha mängu alguses. Mida edasi, seda rohkem selgemaks sai, et Alex ei suuda vahet sisse teha. Enamgi veel, Vallotile tuli üks sett ja teinegi lisaks. Ja kui seisuks sai 3-3 oli selge, et võiduvõimalused on võrdsed. Alexi varasemate aastate üleolek oli selleks korraks kokku sulanud. Vallot oli otsustavatel hetkedel kindlam ja võitis pärast neljaaastast vaheaega oma viienda üksikmängu tiitli.

Mõlemad finalistid on järgnevatest selgelt paremad ja nendevahelised  finaalid võivad korduda veel 3-4 aastat. Poolfinaali jõudsid juba veteranieas mängijad. Vladimir Petrov sai oma esimese üksikmängumedali ja seda 40-ne aastasena. Teisel poolfinalistil Sergei Manturovil täitub aga sellel aastal juba 50 eluaastat. Kuigi lohutusturniiri võitis noor Toomas Libene, on temal medalikonkurentsi kaasa löömisel veel palju tööd vaja teha. Sama võib mainida ka teiste meie noormängijate kohta. Sest ei suudeta alistada mängijaid, kes regulaarselt ei treeni ja kes ilmuvad pinksisaali vaid nädal enne võistlust.

Naiste üksikmäng

Nagu mainitud kohtusid Tanja ja Karin omavahel finaalis juba kuuendat aastat järjest. Vaid korra (2009.a.) on Karin suutnud võita. Seekordne mäng oli heatasemeline mõlemalt poolt. Võiduvõimalused olid samuti võrdsed. Otsustas Tanja kindlus otsustavatel hetkedel, millega tuli üheksas üksikmängutiitel. Lohutusturniiri võiduga üllatas aga Kristina Seiton, kes suutis alistada ka meie  tulevikulootused Olesja Ketśko ja Valeria Petrova. Viimaste noormängijate kohta tuleb mainida, et loodetud arengut nende mängus pole toimunud. Euroopa tasemele jõudmisest enam juttu olla ei saa. Sest nende treeningkoormused ei vasta tänapäeva tasemele. Mõlemad on enam panustanud koolis õppimisele. Seepärast võivad Tanja, kes tõsist tööd treeningutel juba aastaid ei tee ja Karin, kes ei ole seoses õpingutega Prantsusmaal enam igapäevane harjutaja, jõuda ka järgnevatel aastatel mängima taas kõige säravamatele medalitele.

Kuidas edasi?

Mai alguses sõidavad meie medalistid individuaalsele MM-ile Rotterdami. Kõrgeid eesmärke seada ei ole reaalne. Põhitabelisse trügimine võiks olla ehk mõnele jõukohane. Kuid seegi tähendab jõudmist vaid 128 parema sekka. Aasta hiljem toimub aga Saksamaal võistkondlik MM. Sellele tuleks aga juba täna mõelda. Sest viimastel maailmameistrivõistlustel olime nõrgad. Naiste lõplik koht oli enam vähem normaalne-39. Mehed seevastu taandusid koguni 61-le kohale. Arvestada tuleb sellega, et kõrgemale tõusmiseks pole meil täna välja panna tasemel kolmandat mängijat. Ja raske on aastaga sellist ette valmistada vaid klubilisele treeningtööle lootes. Kuid juba täna oleks vaja sellele mõelda.

Üks väga positiivne muutus on aga Eesti lauatennises toimunud. Iseseisvumisajast alates on meie koondisel esimest korda olemas palgaline treener. See on värske Eesti meister Vallot Vainula. Ta on juba käinud klubides treenereid treeningutel aitamas ja ELTL on saanud sellest tööst väga positiivset tagasisidet. Seega seda teed tuleks jätkata. Järgmine samm oleks aga ka vaja astuda. Parimad noored peaksid suurendama koduseid treeningkoormusi vähemalt kolme tunnini päevas. Seejärel tuleks luua neile võimalus ka osalemiseks rahvusvahelistel turniiridel. Täna ongi meie suurim mahajäämus teistest maadest just väheses võistlemises. Vaid kodused turniirid siin ei aita.

Kõiki tulemusi vaata siit.

Rein Lindmäe