Silma riivab Hiina liigne domineerimine

Käimasolevatel maailmameistrivõistlustel ei ole eriti midagi kirjutada, sest ikka ei suuda muu maailm suurt midagi võimsa Hiina vastu. Jälle näib rakenduvat eelmiste aastate stsenaarium, kus kõikides finaalides kohtuvad hiinlased omavahel, mis omakorda vähendab kahjuks huvi meie spordiala vastu. Selle müüri murdmiseks on muu maailm aga juba aastaid nii mõndagi teinud. Küll on vanast maailmast saadetud mängijaid parimate Hiina treenerite juurde harjutama, küll on korraldatrud ühiseid õppe-treeningkogunemisi koondise tasemel, treenerid Euroopast käivad end täiendamas Hiinas jne. Tagasitulles alati kiidetakse, et kõik on õnnestunud suurepäraselt. Head, tugevad ühistreeningud olid väga kasulikud, suurtele koormustele peeti vastu jne.

Kuid kõigele vaatamata arvestatavat edasiminekut kellegi mängus näha ei ole. Kõige selgemini näitavad seda tulemused. Miks on ühe maa domineerimine meie spordialal läbi läinud? See on olnud juba pikaajaline, kuid viimastel aastatel on see veelgi süvenenud.

Allakirjutanu mäletab hästi aastat 1973 ja MM-i Sarajevos, sest viibisin Nõukogude Liidu koondise mängijana ise kohal. See oli viimane (!) kord, kui finaalis mängis Euroopa naismängija ja selleks oli Tśehhoslovakkia sportlane Alice Grofova. Finaali ta siiski kaotas. Nüüd on sellest möödunud juba 38 aastat, kuid ühelgi korral ei ole me näinud finalistide hulgas eurooplannat. Just peale seda MM-i hakkas silma paistma hiinlaste tulemine. Tookord jäädi siiski finaalis veel alla rootslastele, kuid nende tugevust oli juba märgata. 8 aastat hiljem tegi Hiina aga ajalugu-kõikides  finaalides olid vaid nende esindajad.

Naistest on nende ülekaal aga väga suur. Sest aastast 1998 on  maailmameistrid tulnud vaid Hiinast. Ja nii läheb arvatavasti ka sel korral. Kuid lisaks kõigele läheb käesolev aasta aga jälle ajalukku omamoodi. Nimelt on tavatu vaadata naiste üksikmängu veerandfinalistide koosseisu. Võistlust alustas 7 hiinlannat ja üllatus, üllatus-veerandfinaali jõudsid nad kõik! Esikaheksas seitse hiinlannat (kaheksas on Singapuri esindaja, kes ka ju rahvuselt hiinlanna) Sellist pilti pole varem lauatennises nähtud. Tõepoolest, keda huvitab TV vahendusel vaadata hiinlannade omavahelisi poolfinaale ja tiitliheitlust. Üks positiivne nihe siin ikkagi on. Kui varem määras hiinlaste omavahelises finaalis võitja Hiina koondise treener, siis nüüd antakse mängijatele võimalus ise omavaheline paremus selgeks teha. Asi seegi.

Meestest pole olukod palju parem. Seitsmest alustanud hiinlasest jõudis veerandfinaali koguni kuus. Ja üks jäi välja vaid seetõttu, et kohtus loosi tahtel 16 hulgas teise hiinlasega. Seekord võisime kaasa elada vaid sellele, kes ja mitu setti suudab hiinlastelt võita. Kui eelmisel MM-il vallutasid hiinlased segapaarismängus kogu poodiumi, siis seekord panustasid nad hoopiski üksikmängudele. Ja tulemus on näha. Kõik kommentaarid siin on liigsed.

Miks jääme maha?

Selge see, et võistelda tuleb palju ja Aasiaga ka ühiseid treeninguid korraldada. Kuid kõigest sellest jääb väheseks. Ka kodus tuleb teha ränka tööd. Kuuldavasti on hiinlased tõstnud päevased treeningkoormused juba üheksale(!) tunnile. Ja nii harjutatakse iga päev. Euroopas seda ei suudeta. Kuigi harjutused ja hiinlaste treeningmetoodika on kättesaadav, ei ole neid mängijaid, kes jaksaksid teha päevast päeva ja aastast aastasse nii ränka tööd. Sest oma elu on ju ka vaja elada. Ei ole aidanud ka Hiina koondisesse mitte mahtuvate hiinlaste "kodustamine". Varsti on Euroopas raske leida maad, kus ei oleks võistkonnas hiinlast. See "võte" on võetud kasutusele selleks, et hiinlaste abil jõuda järele maailma tippudele. On ju tunduvalt odavam osta sisse hiinlane, kui kasvatada samaväärne ülesse oma rahvuse mängijast. Üldjoontes võib hiinlaste sisseostu  "projekti" siiski ebaõnnestunuks pidada. Sest omad mängijad jäävad sageli pingile istuma ja loobuvad. Siiski mõned maad on tänu sellele Euroopas tegijateks muutunud. Kõige parem näide on siin Hollandi naiskond. Kaks hiinlannat ja venelanna on Hollandi koondisest teinud juba kolmekordse Euroopa meistri. Teine küsimus on kas selline tulemus Hollandi pinksile positiivset mõju ikka avaldab ehk siis kas Hollandi lauatennis ise ka sellest suurt rõõmu tunneb.

Hiina mängijate sissetoomisel on veel teinegi oht:  Euroopasse saabuvad hiinlased ei ole siin enam nii töökad, sest neile meeldib rohkem vabadus ning elu nautimine. Ja nii kärisebki mänguklassis vahe Aasiaga järjest suuremaks. Seega on Hiina treeningkoormuste latt väga kõrgel. Neile järele jõudmiseks ei piisa isegi üheksatunnistest päevatreeningutest. Tuleks harjutada enam. Kuid see on mõeldamatu. Seepärast tuleb meil ka edaspidi leppida sellega, et pingpongis valitseb ülivõimsalt Aasia.

Võimalikest muudatustest.

Mida annaks teha, et vähe ei käriseks veelgi suuremaks? Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on mõjuvõimas organisatsioon. Just nende nõudel on ITTF vähendanud OM-il ühelt maalt osalejate arvu kolmele. Ehk Olümpiamängudel saab Hiinast osaleda vaid 3 mängijat. See omakorda tähendab seda, et moodustada saab vaid ühe paari. Seega paarismängudes on võmalusi ka teistel. Kas tuleks sama teha ka MM-idel? See on juba ITTF-i otsustada. Määrusi on juba piisavalt muudetud, kuid hiinlaste üleolekut see vähendanud ei ole. Pigem on vahe kasvanud. Siiski tegid lätlased äsjasel kongressil huvitava ettepaneku. Nimelt oleks servimisõigus vaid sellel mängijal, kes on eelnevalt kaotanud punkti. Allakirjutanu arvates on see väga huvitav ettepanek ja võiks muuta praegust jõudude vahekorda. Igatahes võttis ITTF selle asja arutlusele ja aasta pärast tullakse selle juurde tagasi. Esialgu loodi asja uurimiseks komisjon.

Kindlasti oleks aga kõige efektiivsem hirmkiireks muutunud mängu aeglustamine võrgu kõrgemaks tõstmisega. Seda teed aga ITTF vähemalt lähiajal minna ei soovi, sest reeglimuudatusi on viimastel aastatel olnud niigi palju.

Kõigele vaatamata soovitan siiski kindlasti oma silmaga vaadata käimasolevat MM-i. Väga võimsa mulje jättis allakirjutanule veerandfinaalkohtumine Zhang Jike (CHN) vs Joo Se Hyuk (KOR). Kui maailma parim kaitsemängija Joo on tavaliselt saanud palju punkte rünnakul, siis seekord surus noor hiinlane ta peaaegu umbkaitsesse. Ja kuigi Joo tõrjus palle suurepäraselt, ei piisanud sellest isegi setivõiduks. Hiinlane võitis 4-0 ja pääses poolfinaali. Üks huvitav moment oli siin ka. Teises setis juhtis Jike 10-0 ja tegi seejärel tahtlikult servivea. Setivõit tuli talle aga järgmise punktiga. Kuid ka sellele vaatamata oli kogu mäng tasavägine ja huvitav. Olgu siia lisatud, et samal ajal toimus teine kohtumine kahe sakslase vahel. Timo Boll juhtis viiendas setis Dmitri Ovtcharovi vastu samuti 10-0, kuid punkti ei loovutanud ja võitis selle seti 11-0 ja kogu mängu 4-2. Sellega jõudis Boll veerandfinaali, kus homme kohtub Chen Qi-ga.

Väga pingeline oli kohtumine Vladimir Samsonov-Chen Qi, mille viimane äsja võitis 4-3. 35.aastasele Samsonovile oli see ehk elu viimane võimalus, sest MM tiitel temal siiani puudub. Ka selles mängus mängiti suurepäraseid punkte. 

Kõiki tähtsamaid mänge näeb nii otse, kui ka videolindilt ITTF-i kodulehel.

MM tulemusi (loe: hiinlastest medalivõitjaid) vaata siit.

Rein Lindmäe