Mõlemad võitsid esimest korda.

Rotterdamis lõppesid maailmameistrivõistlused. Tuleb tõdeda, et kõik finaalid nii üksik- kui ka paarismängudes toimusid vaid hiinlaste vahel. Tegelikult see polegi mingi uudis, sest nii on see olnud juba korduvalt.

Jälgisin pea kõiki olulisemaid mänge interneti vahendusel. Naiste üksikmängu finaalis näidati tõelist tulevärki. Nii suure kiirusega laua juures mängida on suur kunst. Hiinlased on ikka tõelised meistrid. Esmakordselt tuli võitjaks Ding Ning (WR 3), kes finaalis alistas kaasmaalase LI Xiaoxia (WR 1) 4-2. Ka see pole enam uudis, et Hiina naised on muust maailmast oma tasemelt kaugel ees.

Ka meeste üksikmängus on uus võitja. 23 aastane Zhang Jike (WR 3) alistas väga kõrgeklassilises finaalis tiitlikaitsja Wang Hao (WR 1) tulemusega 4-2. Viimases setis suutis Zhang võita alles seitsmenda matśpalliga. Viimase võidetud punkti järel viskus Zhang põrandale, mõtiskles tehtu üle järele, tõusis püsti ja rebis õnnest seljas oleva punasärgi (Hiina lipuvärv) tükkideks ning jalutas ringi palja ülakehaga. Loodame, et punahiina talle seepärast sanktsioone ei rakenda. Mäng ise oli väga huvitav. Seda kohtumist jälginud saavad aru, miks hiinlased võidutsevad. Mõlemad näitasid tohutut agressiivsust. Lühikeste servide vastuvõttu teostati eranditult tagantkäe "banaantopsiga". See termin on lauatennises kasutusel juba mõnda aega ja seda on vahel näidanud ka eurooplased. Esimesena Peter Korbel ja nüüd valdab seda elementi peaaegu täiuslikult ka sakslane Timo Boll, kes jõudis poolfinaali, kus tuli aga päris selgelt alla jääda tulevasele võitjale (1-4). Hiinlastel on aga lühikeste servide tõrjumine tagantkäe banaantopsiga muutunud süsteemseks. Harva, kui seda ei kasutatud. Tops ise näeb siis välja nii, et pallile antakse spinn koos külgvindiga. See võimaldabki vaatamata vastase poolt tulnud lühikesele servile kohe aktiivset mängu alustada. Ja hiinlased valdavad seda täiuslikult. Seda tullakse tagantkäega sooritama koguni eestkäe nurka. Teine silmajäänud põhielement oli see, et laua juures olles blokeeriti vastase topsi topspinniga ehk passiivset blokeerimist hiinlased ei tunnista. Seda oli märgata juba eelmistel aastatel, kuid nüüd on blokeerimine topspinniga leidnud kindla koha nende arsenalis. Need on mõlemad elemendid, mida eurooplastest vähesed valdavad, meie vabariigi mängijatest rääkimata.

Lisaks sellele ei ole hiinlastel nõrku kohti, nende jalgade töö on suurepärane ja ka tagantkätt mängitakse vajadusel ülikiiret mängu. Hiinlaste mängu jälgides tekkis kohati tunne, et mehed on teiselt planeedilt. Igatahes jääb Euroopa kaugele maha. Ja ka korealased ning jaapanlased ei suutnud seekord end pildile mängida. Seega on mõtlemisainet muul maailmal piisavalt palju, sest hiinlaste tugevaim vastane oli seekord teine hiinlane (siiski ühe erandiga-Timo Boll alistas veerandfinaalis Chen Qi).

Kõiki mänge näeb endiselt internetis . Vaatamata hiinlaste suurele üleolekule olid kõik nendevahelised finaalid väga huvitavad ja tuleb tunnistada, et nii kõrget mängutaset ja väljamängitud superpunkte ei ole allakirjutanu varem näinud.

Rein Lindmäe