Eestis on palju erinevaid kohti, kus lauatennist saab mängida ja lisaks on veel mitmeid mängusaale, kus toimuvad erinevatel tasemetel võistlusi. Suurlinnade mängukohad on meile kõigile teada. Ka väiksemates oleme käinud, nagu Aseri või Haiba. Järvakandis on aga vähesed võistelnud. Kuid ka seal toimub regulaarselt oma karikasari.

Lõppenud nädalavahetusel viibisin esmakordselt Järvakandis. Juba varem olin kohalikule lauatennise eestvedajale Väino Rajasaare korduvatele kutsetele lubanud, et esimesel võimalusel tulen võistlema.

Kuna see laupäev oli üks väheseid, kus muud võistlust ei toimunud, siis võtsimegi Erikuga ette tee Eesti klaasipealinna Järvakanti.

Kohale jõudes tõdesime head mängusaali. See oli kohaliku gümnaasiumi võimla, kuhu lahedalt mahtus kuus lauda. Saalis kohtasin nii vanu tuttavaid, kui ka täisesti uusi pinksihuvilisi, kes suure entusiasmiga turniiril kaasa lõid. Mehi võistles 35 ja naisi 11. Mänge oli väga palju, sest mängiti kahe miinuse süsteemis kõikide kohtade selgitamisega. Loobumisi küll ei näinud. Iga mees ja naine heitles vapralt lõpuni.

Meesüksikmängus jõudsime koos Erikuga finaali ja seekord oli Erikul võit peaaegu käes. Otsustavas setis ta juhtis juba 10-7. Kokku oli Erikul kasutada koguni viis matspalli. Seekord veel päästsid mind kaotusest kogemused.

Kolmanda koha mängus alistas Avo Bolverk Mario Lingi 3-1.

Naistest võitis Liisi Koit finaalis Ene Lauri 3-0.

Saali koridoris oli väljas palju karikaid, mis võidetud erinevatel spordialadel. Põhiline ala, mis enamuse lapsi omale pidi tõmbama on loomulikult vibusport. Ja kuigi ka lauatennise mängimiseks on saal avatud kaks korda nädalas, siis Väino Rajasaare sõnul pinksimängusaali lapsi eriti ei jätku. Vaatamata sellele on kõik lauad alati täis. Ja nagu maalastele kohane, jõutakse tegeleda paljude aladega. Kergejõustikutrennist tullakse ka pinksisaali ja vastupidi.

Koridoris oli aga üks huvitav väljapanek vanadest pinksireketitest, millega on mänginud kohalikud mängijad. Osade reketite vanus läheneb juba kuuekümnele. Ka üks esimesi pingpongi artikleid (1926) on ära toodud.

Kokkuvõttes sai avastatud veelgi üks hea pinksimängukoht Eesti väikelinnas.

Rein Lindmäe