Uudised

Soome staarmängija Pentti Olah Helsingis Ruskeasuol

Soome staarmängija Pentti Olah Helsingis Ruskeasuol

Soome-Eesti 100 raames toimunud võistlustel oli tähelepanu keskpunktis Soome staari Pentti Olahi osalemine

Mäletan Penttit mängimas väikese poisina Helsingis Ruskeasuo hallis 10-12 aastat tagasi. Siis oli tema treeneriks isa, kes filmis Pentti igat liigutust. Treenerina sain ma aru, et sellest poisist soovitakse teha tippmängijat. Ka jutustamist oli neil omavahel palju kuulda, kuid aru sellest midagi ei saanud, sest jutt käis neil ungari keeles.

Pentti on ungarlane, kes sündis Soomes 1991.aastal. Isa oli lepingu alusel palutud Soome Kalajoele muusikat õpetama, kus Pentti sündiski. Mõned aastad hiljem plaaniti minna elama Lapimaale. Kuna seal olid pikad ja pimedad õhtud, siis otsustas isa osta pinksilaua. Samal aastal said Ungaris võidu kommunistid ja seepärast otsustatigi tagasiminekuga mitte kiirustada. Pentti esimene mälestus pinksimängust ongi, et mängis emaga garaazis. Kuid raske oli seal areneda, sest isa ja ema ei osanud lauatennist professionaalselt õpetada. Seepärast suviti käidi Ungaris, kus koolitatud treener jagas kõigile kolmele õpetussõnu. Seal nägi ka muusikust isa esimest korda, kuidas multipallidega trenni tehti. See trikk võeti üle. Vanemad aimasid, et sellest poisist võib saada tipplauatennisist. Algus ei olnud kerge ka Soomes, sest tuli käia võistlustel ja rinda pista kohalikega, kes olid klubides mängumeeste käest õpetust saanud. Isaga oli Penttil ikka vastuvaidlemisi, kuid alati jäi isa sõna maksma. Mida aasta edasi, seda kiiremini aga Pentti arenes, sest tööd tehti tublisti. Tuli käia ka kaugel Helsingis treeninglaagrites, kus isa ja ema ööbisid saali kõrval bussis, sest ei soovinud noort poissi üksinda jätta. Pentti aga jätkas tõsist tööd ja jõudiski noorte EM-ile Soome noortekoondisse. Samakaugele jõudis ka tema õde Sofia Olah, kes on läinud Soome spordiajalukku sellega, et esindas Soomet noorte EM-il nii lauatennises kui ka vehklemises! Pentti läks aga kaugemale, sest tahe oli suur ja ka annet oli antud. Tänaseks on ta esimese soomlasena pääsenud olümpiale, jõudnud täiskasvanute EM-il veerandfinaali ning tõusnud maailma edetabelis 80 piirimaile.

Kuid loodetavasti on see noore mehe jaoks alles pool teed. Seepärast oligi sellel nädalavahetusel kõigil hea meel, kui nägime Pentti Olahit Soome-Eesti 100 matśil laua taga mängimas. Loomulikult võitis ta mõlemad üksikmängud (Aleksander Lusini ja Vallot Vainula), kuid jõudsime temaga ikkagi teha ka intervjuu ja jutukas Pentti rääkis meile, kui raske on tippsport tänapäeval. Selge see, et nii kõrgel ei juhi treeninguid enam muusikust isa ega ema vaid professionaalne meeskond Ungaris, kus Pentti nüüd põhiliselt treenib. Enne seda on rasked trennid toimunud ka Saksamaal, Rootsis ja Hollandis. Ühtegi treeningut ei ole Pentti enda sõnul jätnud vahele ja seda ka siis, kui ennast kehvasti tundis. Tahe kõrgemale tippu jõuda kaalus kõik üles.

Ja nüüd siis lõpuks intervjuu Penttiga, mis sai tehtud sellel nädalavahetusel Helsingis.

Pentti, miks oli sinu jaoks oluline täna siia Soome-Eesti 100 sõprusturniirile mängima tulla?

Sest mul on Eestiga pikk ajalugu - oma esimesed rahvusvahelised turniirid mängisingi Tallinnas. See oli alati tore. Mängisime alati Eesti vastu juuniorides, kadettides ja täiskasvanute seas erinevates kategooriates, mängisime peaaegu alati samade kohtade peale ja alati võistlesime sõbralikult. Ma ei oleks tahtnud tänasest sõprusturniirist ilma jääda.

Mis on su lemmikmälestused Eestis võistlemisest?

Lapsena muidugi laevasõit. Aga veel lauatennisehallis (Kristiine Spordis) oli ronimissein, kus me liiga kõrgele ronida ei julgenud ja sealsed pannkoogid. Seal olid parimad pannkoogid maasikamoosi ja vahukoorega.

Rio olümpial juba võistlesid, nüüd vaatad Tokyo olümpiamängude suunas. Kirjelda palun oma treeningrežiimi.

Minu treeningrežiim on päris karm ja keeruline. Pean palju ette planeerima, sest liigamängud on Prantsusmaal igal teisipäeval (Pentti mängib tugevaimas Pro A liigas) aga rahvusvahelised turniirid algavad esmaspäeviti, nii et pean hoolikalt planeerima mängu- ja puhkepäevi. Mul on iga päev kergemad ja raskemad füüsilised trennid. Teisipäeviti on raske koormusega päevad, nii et kolmapäeviti olen väga väsinud ja siis teen kergema treeningpäeva, nii et on ainult üks lauatennisetrenn. Aga muidu esmaspäeviti ja teisipäeviti kaks lauatennisetrenni päevas, kolmapäeviti üks, neljapäeviti kaks trenni, reedeti üks või kaks trenni päevas sõltuvalt sellest, kui väsinud ma olen. Lisaks üldfüüsiline hommikuti ja teisipäeviti on eriti raske üldfüüsiline trenn, kus pärast trenni väsimusest lihased surisevad.

Ja mitu tundi päevas sa teed trenni?

See on minu jaoks nagu täiskohaga töö - kaheksa tundi päevas! Vahepeal muidugi ka söön ja puhkan, aga trenni teen päevas kokku kaheksa tundi.

Ja millal võib sind taas Eestis mängimas näha?

Kui korraldate mõne tugeva võistluse, tahan kindlasti tulla!


Ja mida sooviksid Eesti lauatennisemängijatele ja fännidele lõpetuseks öelda?

Mul on väga hea meel, et kõik siia Soome-Eesti 100 turniirile tulid! Oli rõõm teiega mängida ja loodan, et vähemalt 100 aastat mängime veel.

Sellega ka Pentti lühikene intervjuu lõppes. See on näide, kuidas mängija suur pühendumus ja tahe ning vanemate tohutu toetus tippu võib viia. Pentti mainis veel ka Soome Lauatenniseliidu suurt toetust, mis võimaldab tal nüüd palju välismaal treenida. Hetkel toimuvad põhitreeningud Ungaris sealsete tipptreenerite käe all. Tema treener on ka Ungari koondise peatreener ning Soomes treenib teda Soome koondise rootslasest peatreener. Lisaks jälgib tema tervislikku seisundit pidevalt üldfüüsilise treener, füsioterapeudid ja teadustiim.

Omalt poolt soovime Penttile tugevat tervist (ühe operatsiooni on ta juba üle elanud) ja loodame, et kuuleme temast veel palju.

 

Rein Lindmäe

» Uudised